top of page
Kuidas saab migrant telefonivestluses või vestlusel veenda tööandjat, et ta suhtub oma töösse tõsiselt, et ta ei tööta halvemini kui kohalikud?
Esiteks soovitame oma plaanidest ja ootustest rääkides olla võimalikult avatud ja siiras. Kandidaat peab esitama üksikasjaliku teabe selle kohta, kui kauaks ta kavatseb sellesse linna jääda ja mis mõjuv põhjus võib olla kolimisotsuse ja sellest tulenevalt sellest ettevõttest vallandamise põhjus.
Miks on sisepõgenikul endiselt raske tööd otsida?
— Millised psühholoogilised barjäärid takistavad sisserändajatel endil uues kohas tööd otsimast? Kuidas neist üle saada?
Esimene barjäär, millega meie sisepõgenikke abistav meeskond silmitsi seisab, on kandidaadi hirm saada tööandja kuulda, suutmatus end tutvustada. Otsijaga vesteldes rõhutame aga alati, et just hirm on see, mis annab võimaluse tegutseda. Peaasi on mõista ennast, oma väljavaateid tööturul: „Kes saan olla, et olla efektiivne töötaja?
Suureks, kuid mitte psühholoogiliseks, vaid professionaalseks barjääriks on teadmatus, kuidas tööd otsides käituda. Ja peate lihtsalt õppima CV õigesti kirjutama (täna on see kohustuslik, eriti sisserändajate kandidaatidel) ja omama kirjalikku motivatsiooni / kaaskirja. Sellises kirjas saavad kandidaadid endast kui taotlejast rääkida rohkem kui lihtsast teabest, mis on nende CV-s märgitud. Ukrainas kogub kaaskirja saatmise tava alles populaarsust, EL-is on see juba üldtunnustatud ärieetika reegel.
Ärge unustage ka nende inimeste segadust, kes on kaotanud kõik: eluaseme, tuttavad tingimused ja nende võimalused. Neil on raskem keskenduda ja täita ülesandeid, millega nad näivad harjunud. See on nii-öelda reaktsioon tugevale stressile ja uute tingimustega kohanemise halvenemisele.
Samuti tahaksin märkida ebakindlustunnet ja ohvri seisundit.
Samas on konkurents tööturul endiselt tuntav, nõuded spetsialistile võivad erineda kodulinna omadest ning kõik tööandjad pole valmis migrante tööle võtma.
Tööandja ei saa reeglina tegeleda migrantide probleemide, nende majutuse, nõustamise, samuti life küsimustega.
Reeglina on Tööandjal, olles sõlminud värbamisfirmaga lepingu, lihtsam teostada värbamist selliste ettevõtete kaudu.
Millised on peamised vead, mida tööotsija värbamisjuhiga suheldes teeb
- Kandidaadid ei loe enne vastamist hoolikalt läbi vaba ametikoha tingimused ja ametikoha kriteeriumid.
- Otsijad helistavad värbajale nädalavahetusel.
- Otsijad ei anna oma CV-s vajalikku infot oma töökogemuse ja oskuste kohta, saadavad lühikesed või isegi tühjad visiitkaardid.
- Kandidaadid ei vasta telefonile ega vasta sotsiaalvõrgustikes.
- Kandidaadid ei tule vestlusele ega hoiata selle eest ega keeldu 30 minutit enne vestlust.
- Taotlejad kaovad oma praktika ajal ja ignoreerivad seejärel sõnumeid või telefonikõnesid.
- Kandidaadid tulevad vestlusele ja on korrastamata välimusega.
- Kandidaadid ei tunne huvi ettevõtte tegevuse vastu ja tulevad vestlusele ette valmistamata.
- Ebaviisakus, lugupidamatus, tähelepanematus, agressiivsus, kõrkus, motivatsioonipuudus, valed.
- Kandidaat “pumpab õigusi” ja alandab tööle kandideerimisel värbaja rolli, nõuab suhtlemist ainult direktoriga.
Selliste vigade tegemisel väheneb kiiresti võimalus saada taotleja juures korralik töökoht.
bottom of page